Palliatiivravi
Sinu tugi raske haiguse kõrval
Palliatiivravi on toetav ravi, mis on suunatud raske, elu ohustava haigusega patsiendile ja tema lähedastele.
Siit leiad informatsiooni palliatiivravi võimaluste kohta Eestis.
Miks on palliatiivravi vajalik?
Raske haigus mõjutab enamat kui ainult keha, see puudutab ka vaimset, sotsiaalset ja hingelist heaolu. Palliatiivravi aitab leevendada sümptomeid, vähendada kannatust ning toetada keeruliste otsuste tegemisel. Eesmärk on võimalikult hea elukvaliteet.
Kui haigusega kaasnevad vaevused (valu, hingeldus, väsimus, ärevus või muu), mida on raske kontrolli alla saada. Kui tekib ebakindlus tuleviku, ravi eesmärkide või hooldusvajaduse osas. Palliatiivravi ei ole ainult elu lõpus, seda võib vaja minna juba haiguse varasemas faasis.
Millal mõelda palliatiivravi peale?
Palliatiivravi - kellele?
Palliatiivravi on mõeldud inimesele, kellel on raske, elu ohustav haigus – sõltumata vanusest või haiguse staadiumist. See on toeks nii patsiendile kui ka tema lähedastele. Palliatiivravi võib toimuda paralleelselt põhiraviga.
Palliatiivravi - kellele, miks ja millal?
Teekond raske haigusega võib olla ebakindel, kuid sa ei pea seda läbima üksi.
Palliatiivravi pakub toetust, selgust ja hoolt, mis lähtub inimesest, mitte ainult haigusest.
"Kas palliatiivravi tähendab, et ravi enam ei tehta?"
Palliatiivravi võib toimuda koos põhiraviga.
Eesmärk on leevendada sümptomeid ja toetada Sind kogu raviteekonna vältel.
"Millal võiksin palliatiivravi peale mõelda?"
Kui Sul on vaevusi, mida on raske kontrolli alla saada, või kui tunned, et vajad rohkem tuge ja selgust oma raviteekonnal.
"Millist abi ma võin saada?"
Abi võib hõlmata valu ja teiste vaevuste leevendamist, nõustamist, psühholoogilist tuge, sotsiaalset nõu ning abi keeruliste otsuste tegemisel. Palliatiivravi on mõeldud nii Sulle kui ka Sinu lähedastele.
"Kas ma saan ise palliatiivravi küsida?"
Jah. Sa võid sellest rääkida oma raviarstiga või pöörduda otse palliatiivravi teenuspakkuja poole.
Raske haigus toob kaasa palju küsimusi, hirme ja ebakindlust. Palliatiivravi eesmärk on aidata Sul tulla toime haiguse ja selle mõjudega – nii füüsiliste vaevuste kui ka emotsionaalse koormusega. Palliatiivraviga alustamine ei tähenda ravi lõpetamist ega lootusest loobumist vaid et Sinu enesetunne, elukvaliteet ja väärtused on ravi keskmes.
Patsiendile
"Kuidas ma saan oma lähedast kõige paremini toetada?"
Kõige olulisem on olla olemas – kuulata, märgata ja võtta inimest sellisena nagu ta on. Raske haiguse korral ei kao inimene kuhugi – ta on endiselt sama ema, isa, partner või sõber, kes ta oli enne haigust. Sageli tekib hirm, et ei tea, mida öelda või kuidas käituda. See on loomulik. Oluline on säilitada võimalikult palju tavapärast elu – ühised vestlused, väikesed igapäevased hetked ja lähedus. Sa ei pea kõiki vastuseid teadma ega midagi “parandama”. Piisab, kui oled kohal ja lubad oma lähedasel olla tema ise.
"Kuidas rääkida rasketest teemadest?"
Rasketest teemadest rääkimine võib tunduda hirmutav – nii Sinule kui ka Sinu lähedasele. On normaalne, kui tekivad tunded nagu kurbus, viha, segadus või isegi eitus. Need on osa kohanemisest raske olukorraga. Sageli aitab aus ja rahulik kohalolu.
Võid alustada lihtsast küsimusest: “Kuidas Sa end tunned?” või “Kas Sa tahad sellest rääkida?”
Samal ajal on oluline austada ka vaikust – kõik ei taha alati rääkida. Kui vestlus tundub liiga keeruline, saab palliatiivravi meeskond olla toeks ja aidata neid teemasid turvaliselt avada.
"Mis juhtub haiguse lõppfaasis?"
Iga inimese teekond on erinev, kuid sageli kaasnevad selle etapiga nii füüsilised muutused kui ka emotsionaalsed reaktsioonid – nii patsiendil kui lähedastel. Võib esineda väsimust, rohkem magamist, söögiisu vähenemist või vajadust rahu ja vaikuse järele.
Ka lähedased võivad kogeda juba enne kaotust leina – kurbust, hirmu, ärevust või abitust. Oluline on teada, et sa ei pea selles üksi olema. Palliatiivravi meeskond aitab selgitada, mida oodata, kuidas leevendada vaevusi ning kuidas toetada oma lähedast nii, et tema aeg oleks võimalikult rahulik ja väärikas.
"Kas ma võin küsida abi ka enda jaoks?"
Jah – ja see on väga oluline. Lähedase toetamine võib olla nii emotsionaalselt kui füüsiliselt kurnav. On normaalne tunda väsimust, ülekoormust, süütunnet või isegi hetki, kus tahaksid kõigest eemalduda. Abi küsimine ei tähenda, et Sa ei hooli piisavalt. See tähendab, et hoolid nii oma lähedasest kui ka iseendast. Palliatiivravi hõlmab ka lähedaste toetamist – vajadusel nõustamist, praktilist abi ja lihtsalt võimalust rääkida oma tunnetest.
Raske haigus puudutab alati ka lähedasi. Sa võid tunda muret, väsimust, segadust või abitust – need tunded on loomulikud. Palliatiivravi toetab ka Sind. Allpool oleme välja toonud vastused sagedastemale küsimustele, mis just lähedasi vaevavad.
Lähedasele
Kas Teie asutuses pakutakse palliatiivravi ja/või hospiitsravi teenust, kuid info siin lehel puudub?
Palun võtke meiega ühendust ja teeme informatsiooni kõigile abivajajatele kättesaadavaks!
Viljandi haigla
Palliatiivravi arsti ambulatoorne vastuvõtt
Aja broneerimine registratuuris, tel. 434 3001
Statsionaarne hospiits
õde-koordinaator tel. 5300 9789
e-post: relika.kobin@viljandihaigla.ee
Koduhospiits
õde-koordinaator tel. 5454 0073
e-post: liia.vosu@viljandihaigla.ee
Meegomäe küla, Võru vald
Lõuna-Eesti haigla
Palliatiivravi õe vastuvõtt
Triin Kangro tel. 53340981
e- post: palliatiiv@leh.ee
Hospiitsteenust osutatakse õendusabikeskuses 2.korrusel B-korpuses. Ravile suunamine toimub perearsti või eriarsti saatekirjaga.
Hospiitsravile suunamisel palun eelnevalt ühendust võtta õendusabikeskuse juhatajaga Lilia Leppsaar,
tel. 786 8589; 5343 1965
e-post: lilia.leppsaar@leh.ee
Haigla 1, Narva
Narva haigla
Hospiitsteenust osutatakse õendusabi osakonnas.
tel. 357 9092
Onkoloogiakeskus - Pärnu mnt 104, Tallinn; tel. 666 1900
Õendusabikeskus - Tervise 8/ Energia 8, Tallinn; tel. 677 1805
Ida-Tallinna Keskhaigla
Palliatiivravi õe vastuvõtt - õde nõustab haigla onkoloogiakeskuses ravi saavaid patsiente ja vajadusel nende lähedasi. Vastuvõtule saab suunata onkoloog.
Ida-Tallinna keskhaigla õendusabikeskuse alla kuulub hospiits, kus leiavad tähelepanu ja hoolitsust kogu pere ja lähedased, kelle üks liige on lahkumas.
Siia oleme koondanud informatsiooni erinevate asutuste palliatiivravi ja hospiitsravi võimaluste kohta.
Palliatiivravi teenused maakondlikul- ja esmatasandil
Palliatiivravi keskus
Hospiitsosakond - Hiiu 44, Tallinn; tel. 651 0330
Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Põhja-Eesti Regionaalhaigla palliatiivravi keskuse spetsialistid töötavad Regionaalhaigla statsionaarsetes osakondades ja polikliiniku vastuvõtus.
Regionaalhaigla 20-voodikohaga hospiits pakub terviklikku hooldust, palliatiivset ravikäsitlust, avatud suhtlemist, erialadevahelist meeskonnatööd, kontakti järjepidevust, leinatööd ja tugisüsteeme nii patsiendile, tema lähedastele kui ka personalile.
L.Puusepa 6, Tartu, 50406
Tartu Ülikooli Kliinikum
Tartu Ülikooli Kliinikumi ajaloolises L. Puusepa 6 hoones tegutseb alates 2022 aastast palliatiivravi osakond, kus osutatakse ambulatoorset palliatiivravi (arsti ja meeskonna vastuvõtt), statsionaarset palliatiivravi ning hospiitsravi.
Tööajal E-R kl. 8:00-16:00 nõustab Teid meie õde-koordinaator, telefonil 5321 7113
Ambulatoorsele vastuvõtule ja statsionaarsele haiglaravile saab aja broneerida eri- või perearsti saatekirja alusel kirjutades
palliatiivravi@kliinikum.ee
Palliatiivse ravi ekspertkeskused asuvad Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis. Mõlemas asutuses pakutakse nii palliatiivset ravi kui ka kõrgel tasemel hospiitsravi teenust.
Palliatiivravi võimalused Eestis
Räägime surmast MTÜ soov on julgustada inimesi rääkima surmast ja temaatikast selle ümber. Tahame, et ükski lähedase kaotanu ei peaks tundma ennast surmajärgsetes asjaajamistes eksinud ja üksikuna.
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116 123
(eesti, vene ja inglise keel).
Nõustajad pakuvad helistajale emotsionaalset tuge iga päev vahemikus 10:00-00:00.
Hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad vahemikus 16:00-00:00. Helistamine on tasuta.
Vaata ka hingehoid.ee
Eesti Sclerosis Multiplex’i Ühingute Liit koondab läbi kohalike patsientide organisatsioonide sclerosis multiplex’iga inimesi, nende lähedasi, tugiisikuid, toetajaliikmeid ja professionaale.
Tel: 5615 4554
Onkoloogika on liikumine, mis loob vähipatsientidele ja nende lähedastele turvalise tugivõrgustiku ja kuuluvustunde.
Dementsuse kompetentsikeskus pakub nõustamist dementsusega inimestele ja lähedastele, ekspertnõustamist asutustele ning korraldavad tugigruppe, seminare ja teabepäevi
Info- ja usaldusliin: tel. 644 6440
Kogukond inimestele, kes soovivad olla üksteisele toeks võitluses motoneuroni haigusega.
https://www.facebook.com/alseesti
Kui otsid lisainfot või tuge, leiad selle ka allolevatelt lehtedelt. Siin on usaldusväärsed organisatsioonid ja kogukonnad, kes pakuvad nõu, tuge ja praktilist abi nii patsientidele kui lähedastele.
Toetust ja informatsiooni pakkuvad ühendused ning kogukonnad
Palliatiivravi puudutab elu, inimesi ja keerulisi vestlusi, millest räägitakse sageli liiga vähe. Siia oleme koondanud podcastid, intervjuud ja saated, kus räägime palliatiivravi olemusest, kogemustest ja toetamisest ausalt ning inimlikult.