Patsiendile
&
Lähedasele
Informatsioon, vastused ja tööriistad patsiendile ja lähedasele parimaks koostoimetulekuks.
"Kas palliatiivravi tähendab, et ravi enam ei tehta?"
Palliatiivravi võib toimuda koos põhiraviga.
Eesmärk on leevendada sümptomeid ja toetada Sind kogu raviteekonna vältel.
"Millal võiksin palliatiivravi peale mõelda?"
Kui Sul on vaevusi, mida on raske kontrolli alla saada, või kui tunned, et vajad rohkem tuge ja selgust oma raviteekonnal.
"Millist abi ma võin saada?"
Abi võib hõlmata valu ja teiste vaevuste leevendamist, nõustamist, psühholoogilist tuge, sotsiaalset nõu ning abi keeruliste otsuste tegemisel. Palliatiivravi on mõeldud nii Sulle kui ka Sinu lähedastele.
"Kas ma saan ise palliatiivravi küsida?"
Jah. Sa võid sellest rääkida oma raviarstiga või pöörduda otse palliatiivravi teenuspakkuja poole.
Raske haigus toob kaasa palju küsimusi, hirme ja ebakindlust. Palliatiivravi eesmärk on aidata Sul tulla toime haiguse ja selle mõjudega – nii füüsiliste vaevuste kui ka emotsionaalse koormusega. Palliatiivraviga alustamine ei tähenda ravi lõpetamist ega lootusest loobumist vaid et Sinu enesetunne, elukvaliteet ja väärtused on ravi keskmes.
Patsiendile
"Kuidas ma saan oma lähedast kõige paremini toetada?"
Kõige olulisem on olla olemas – kuulata, märgata ja võtta inimest sellisena nagu ta on. Raske haiguse korral ei kao inimene kuhugi – ta on endiselt sama ema, isa, partner või sõber, kes ta oli enne haigust. Sageli tekib hirm, et ei tea, mida öelda või kuidas käituda. See on loomulik. Oluline on säilitada võimalikult palju tavapärast elu – ühised vestlused, väikesed igapäevased hetked ja lähedus. Sa ei pea kõiki vastuseid teadma ega midagi “parandama”. Piisab, kui oled kohal ja lubad oma lähedasel olla tema ise.
"Kuidas rääkida rasketest teemadest?"
Rasketest teemadest rääkimine võib tunduda hirmutav – nii Sinule kui ka Sinu lähedasele. On normaalne, kui tekivad tunded nagu kurbus, viha, segadus või isegi eitus. Need on osa kohanemisest raske olukorraga. Sageli aitab aus ja rahulik kohalolu.
Võid alustada lihtsast küsimusest: “Kuidas Sa end tunned?” või “Kas Sa tahad sellest rääkida?”
Samal ajal on oluline austada ka vaikust – kõik ei taha alati rääkida. Kui vestlus tundub liiga keeruline, saab palliatiivravi meeskond olla toeks ja aidata neid teemasid turvaliselt avada.
"Mis juhtub haiguse lõppfaasis?"
Iga inimese teekond on erinev, kuid sageli kaasnevad selle etapiga nii füüsilised muutused kui ka emotsionaalsed reaktsioonid – nii patsiendil kui lähedastel. Võib esineda väsimust, rohkem magamist, söögiisu vähenemist või vajadust rahu ja vaikuse järele.
Ka lähedased võivad kogeda juba enne kaotust leina – kurbust, hirmu, ärevust või abitust. Oluline on teada, et sa ei pea selles üksi olema. Palliatiivravi meeskond aitab selgitada, mida oodata, kuidas leevendada vaevusi ning kuidas toetada oma lähedast nii, et tema aeg oleks võimalikult rahulik ja väärikas.
"Kas ma võin küsida abi ka enda jaoks?"
Jah – ja see on väga oluline. Lähedase toetamine võib olla nii emotsionaalselt kui füüsiliselt kurnav. On normaalne tunda väsimust, ülekoormust, süütunnet või isegi hetki, kus tahaksid kõigest eemalduda. Abi küsimine ei tähenda, et Sa ei hooli piisavalt. See tähendab, et hoolid nii oma lähedasest kui ka iseendast. Palliatiivravi hõlmab ka lähedaste toetamist – vajadusel nõustamist, praktilist abi ja lihtsalt võimalust rääkida oma tunnetest.
Raske haigus puudutab alati ka lähedasi. Sa võid tunda muret, väsimust, segadust või abitust – need tunded on loomulikud. Palliatiivravi toetab ka Sind. Allpool oleme välja toonud vastused sagedastemale küsimustele, mis just lähedasi vaevavad.
Lähedasele
Abistavad ja informeerivad materjalid
Abipalve nimekiri
Kui hoolitsed raske haigusega lähedase eest, võid ühel hetkel märgata, et ka Sinu enda jõud hakkab lõppema. Sõbrad ja sugulased tahavad sageli aidata, kuid nad ei pruugi teada, mida Sa päriselt vajad või mida nad saaksid teha.
Sageli öeldakse: „Anna teada, kui Sul midagi vaja on.“
Abi küsimine võib aga olla keeruline. Kui oled väsinud ja Sul on niigi palju mõelda, ei pruugi Sul olla jõudu, et hakata ülesandeid välja mõtlema, juhiseid jagama või iga abipakkumise puhul uuesti selgitama, mida parasjagu vaja oleks.
Seetõttu oleme kokku pannud abipalvete nimekirja, millest saad valida konkreetsed tegevused, mis võiksid Sinu ja Su pere koormust päriselt vähendada. Nimekirja saad jagada sõprade ja lähedastega, et neil oleks lihtsam pakkuda just sellist abi, mida Sa praegu vajad.
Sa ei pea kõike üksi tegema. Abi vastuvõtmine ei tähenda, et Sa ei tule toime. See aitab Sul hoida jõudu selle jaoks, mida ainult Sina saad oma lähedasele anda.
Väike juhis abi pakkujale:
Selle asemel et öelda „Anna teada, kui midagi vaja on“, paku üks konkreetne tegevus.
Näiteks: „Ma teen teisipäeval süüa. Kas toon kell 17 teile ka kaks portsjonit?“
või „Kas võin olla laupäeval kell 12–14 tema juures, et saaksid kodust välja minna?“
Hea abipakkumine: on konkreetne; sisaldab võimalikku aega; ei nõua pikka selgitamist; jätab inimesele võimaluse pakkumisest loobuda; ei tekita tunnet, et abi vastuvõtja peab külalist võõrustama.